Mõttetera

"Pole olemas täiuslikke vanemaid ega täiuslikke lapsi, kuid on piisavalt täiuslikke hetki sel teel." - Dave Willis


Miks tulla Gordoni Perekooli

Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Kontaktandmed

MTÜ Perekoolitusühing
Sina ja Mina

Lastekodu 6a (III korrus)
(kollane 3-kordne maja,
fonolukk nr.19)
Tallinn 10113
Tel: 6 816 570
perekeskus at sinamina dot ee 
Reg.nr: 80208192
Koolitusluba: 5850 HTM
a/a: SEB IBAN
EE571010220039801011 

 

Mis on laste emotsionaalne väärkohtlemine?

Vahel võib abitus või hirm panna lapsevanemat kasutama mõjutusvahenditena ähvardamist, kritiseerimist, naeruvääristamist, hirmutamist, halvustamist, süüdistamist või  tõrjuvat ja vaenulikku käitumist. Need nimetatud  tegevused ongi emotsionaalne väärkohtlemine, mis pikas plaanis ohustavad lapse tundeelu eakohast arengut.

 

Mõned näited emotsionaalsest väärkohtlemisest

  •  Lapse isoleerimine (nt ei lubata eakaaslastega suhelda)
  • Täiskasvanu tusatsemine ja lapsega probleemi arutamisest keeldumine („Mine ära, sa oled paha laps”)
  • Tundekülmus (ei hellitata, ei võeta sülle, ei vastata lapse tunnetele)
  • Keeldudega kauplemine („Kui sa putru ära ei söö, siis õue ei saa”)
  • Näägutamine lapse kallal, sildistamine ja last halvustav käitumine („Ma olen sulle mitu korda seda rääkinud, aga sa ikka ei tee nii”, „Kas sina oled meil väike tita, et sa niimoodi jonnid”, „Sa ei saa ju sellega hakkama”)
  • Lapse terroriseerimine ja püsiva hirmutunde kujundamine („Kui sa kohe magama ei jää, siis viib sind koll minema”)
  • Pideva pinge all hoidmine, ähvardamine, sõnaline julmus („Päkapikk piilub akna taga ja kui sina ei ole hea laps, siis ta sulle kommi ei too”,  „Kuidas sa nii loll oled?”)
  • Karistushirmu tekitamine („Kui sa ei ole hea laps, siis tuleb isa ja saab väga kurjaks”.)

Emotsionaalse väärkohtlemise võimalikud märgid

  • kõnehäired (nt kokutamine)
  • mahajäämus arengus
  • häirunud peenmotoorika areng
  • pea- või kõhuvalu, millel pole orgaanilist põhjust
  • halvad harjumused (nt sõrme imemine)
  • laps käitub vastupidi korraldustele, isegi siis kui tulemus on endale ebameeldiv.
  • unehäired või ärevus jt
  • passiivne või väga agressiivne käitumine

Kui laste käitumine ei vasta ootustele, siis on raske näidata nende vastu oma positiivseid tundeid. Kuid pidev lapsega pahandamine, tema tegevuse piiramine või tema ignoreerimine võtab lapselt tunde, et temast hoolitakse.  Täiskasvanute poolne armastus, tunnustus ja adekvaatne tagasiside annavad lapsele usu endasse ja oma võimetesse. Vanemate ülesanne on lapse kasvamist ja arengut suunates teda piisavalt toetada, et ta õpiks tulevikus ise oma vajadusi teadvustama ja nende rahuldamisega hakkama saama sotsiaalselt aktsepteeritud viisil.

Allikas: „Lapse vaimse tervise toetamine lasteaias“, Tervise Arengu Instituut.

Kuidas lapsi kuulata ja ennast kehtestada suhteid hoidval viisil, saab õppida ka Lapsevanemate suhtlemistreeningul Gordoni perekoolis. Toimumisaegu saab vaadata siin: www.sinamina.ee/kalender