Mõttetera

"Pole olemas täiuslikke vanemaid ega täiuslikke lapsi, kuid on piisavalt täiuslikke hetki sel teel." - Dave Willis


Miks tulla Gordoni Perekooli

Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Kontaktandmed

MTÜ Perekoolitusühing
Sina ja Mina

Lastekodu 6a (III korrus)
(kollane 3-kordne maja,
fonolukk nr.19)
Tallinn 10113
Tel: 6 816 570
perekeskus at sinamina dot ee 
Reg.nr: 80208192
Koolitusluba: 5850 HTM
a/a: SEB IBAN
EE571010220039801011 

 

Väärtuskasvatus koolis

Väärtused on koolis olemas kogu aeg ja kõikjal. Lapsed puutuvad koolis olevate väärtustega kokku pidevalt, sest need on tuntavad kooli füüsilises keskkonnas, dokumentatsioonis, koolikultuuris, loomulikult ka ainetundides ja suhtlemisviisides. Erinevate väärtuste väljendumine on juba iseenesest väärtuskasvatus.
 

Sisenedes koolimajja on võimalik koheselt tajuda, millest selles koolis lugu peetakse. Kui esile on toodud autahvel parimate õpilastega, siis ilmselt väärtustatakse häid tulemusi õppimises. Kui koridoride seintel on näha kõigi õpilaste loovtöid, siis peetakse oluliseks lapse loovust, ükskõik millisel tasemel ta seda väljendab. Kui koolis on toataimi, siis on väärtustatud loodusest hoolimine ja kooli hubasus. Lapsed kogevad väärtusi igal koolipäeval alates sellest hetkest, kui nad kooli saabuvad kuni sealt koolipäeva lõppedes lahkumiseni ja veel ka õppetöövälisel ajal kooli või klassi üritustel osaledes. Väärtusi kannavad endas kooli traditsioonid ja rituaalid, näiteks see, kuidas hommikul kooli saabujaid vastu võetakse või see, millest räägitakse kooli aktustel ja kogunemistel või see, milline on kooli sümboolika ja kuidas see kajastub kooli kodulehel, koolimajas, koolivormis. Väärtuskasvatust koolis läbi viies on oluline, et kõik väärtused ja normid, mida soovitakse  õpilastele edasi anda, näiteks ausus, koostöö, loovus, hoolimine jne. kajastuvad kooli igapäevaelus. 

Õpetaja on koolis väärtuskasvatuse võtmeisik. Tema suhtlemisviis ja õpetamismeetodid annavad õpilastele ja nende vanematele esimese pildi sellest, millised on koolis kokkulepitud väärtused. Kui õpetaja suhtleb aktiivselt kodudega ja laseb oma õpilastel palju rühmatöid teha, väljendab see koostööd kui väärtust. Kui õpetaja ise on täpne ja peab kinni õpilastele antud lubadustest näiteks hinde teatamise osas, siis väärtustab ta ilmselt kohusetunnet. Iga õpetaja rõhutab kas teadlikult või mitteteadlikult oma tegevusega mõnda väärtust, näiteks sallivust, julgust, töökust, ausust, ja ootab nende järgimist ka oma õpilastelt. Samas on koolis hästi toimiva väärtuskasvatuse tunnuseks see, kui koolis on ühiselt kokkulepitud põhiväärtused, mida soovitakse edendada ja millest lähtuvad oma töös kõik kooli töötajad.
 


                                                                                                 Allikas: Shutterstock

Õpetaja
on väärtuste edastaja ja seda nii oma käitumise kui ka suhtlemisviisidega. Õpetaja väljendab väärtusi läbi selle, kuidas ta suhtleb oma kolleegidega, õpilastega ja nende kodudega. Õpilastele tagasiside andmine peegeldab tema enda hoiakuid, näiteks annab olulist infot õpetaja suhtumisest see, kui palju ta kasutab lastega rääkides positiivset või negatiivset kõneviisi. Õpetaja suhtlemisviis võib väljendada seda, et ta ootab õpilastelt sõnakuulelikkust ja kohusetundlikkust. Samas võib mõni teine õpetaja toetada hoopis loovuse ja koostööoskuse arengut ise probleeme loovalt lahendades ja rühmatöid läbi viies. Enamasti soovivad täiskasvanud lastes näha ja arendada neid oskusi, mida nad enda juures oluliseks peavad.

Ainetunnid moodustavad suure osa koolielust ja neis toimub pidevalt väärtuskasvatus, mis võib olla kas rohkem või vähem teadvustatud õpetaja poolt.  Väärtusi õpivad lapsed läbi selle, kuidas õpetajad tundides õpetavad. Kui õpetaja peab oma ainetundi oluliseks ja huvitavaks, siis hakkavad ka lapsed seda tegema, kuid kui õpetaja ei lase samas lastel ise aktiivselt õppida, siis ilmselt kaob ka motivatsioon ise õppida ja lapsed jäävad lootma ainult sellele, et õpetaja neile asja selgeks õpetab. Tundides on oluline jälgida seda, et õpilastel oleks võimalus järjepidevalt väärtuste üle omavahel arutleda, sest nii kujunevad õpilaste isiklikud väärtushinnangud.

Väärtusi kannavad erinevad õppemeetodid. Lugude jutustamine aitab korrastada ja mõtestada erinevate inimeste kogemusi ja ümbritsevat maailma, aitab vahendada üldinimlikke teadmisi ja kujundada väärtusi. Lastega filosofeerimine tähendab seda, et lapsed räägivad õpetaja juhtimisel elulistest probleemidest nende endi kogemuste baasil ja toimub asjade olemuse üle arutlemine. Draama kaudu õppimises on oluline osalejate kogemused ja nendega kaasakäiv arusaamade avardumine. Avastusõppes toimub uute teadmiste omandamine läbi isiklike kogemuste midagi aktiivselt uurides ja nii kujuneb õppetööst põnev tegevus. Kõik sellised õppemeetodid toetavad õpilastes õppimise suhtes seesmise motivatsiooni tekkimist. Nad õpivad võtma vastutust õppimise eest enda õlule, suureneb nende iseseisvus, aktiivsus, pühendumine, mõtlemisoskus, probleemide lahendamisvõime ja koostööoskus.

Õpetajad kasutavad väärtuste edastamiseks erinevaid võimalusi. Näiteks on tundides toimuva väärtuskasvatuse võimalus see, kui õpetaja õpetab lastele mõnda konkreetset normi, reeglit ilma pikema aruteluta. Ta annab lastele otseselt teada, millist käitumist neilt oodatakse ja mis saab siis, kui keegi sellisel moel ei käitu. See on väärtuste juurutamine ehk  ühiskondlike väärtuste  ja harjumuste otsene õpetamine. Selline viis sobib hästi lihtsate, elementaarsete reeglite edastamiseks ning sellega kaasneb tagasisidestamine tunnustuse ja karistuse kaudu.  

Ainetundides saab nii suuremates kui ka väiksemates rühmades korraldada arutelusid selle üle, mida lapsed ise väärtustavad. See on väärtuste selitamine ehk väärtustamisoskuse õpetamine, kus õpetaja julgustab õpilasi oma väärtustes selgusele jõudma. Õpetaja ei püüa mõjutada väärtushinnangute valikut ja loob õpilastele võimaluse oma väärtuste üle mõtelda ning neid teistele väljendada.

Palju kasutavad õpetajad tunnis võimalust lastega arutada probleemseid olukordi nii, et lapsed pakuvad ise erinevaid lahendusi või saavad valida erinevate lahenduste hulgast parimaid ja põhjendavad oma valikut. See on kognitiivne väärtuste käsitlemine, kus õpetaja juhtimisel toimub rühmatööna moraaliküsimuste üle arutlemine. 

Koolikultuur tervikuna mõjutab väärtuste omandamist ning iseloomukasvatus tähendab seda, et koolis luuakse soovitud käitumist toetav keskkond. Kool tervikuna on selline keskkond, kus lapsed saavad suhtlemise kaudu kogemusi erinevatest väärtustest, õpivad tundma enda ja teiste väärtusi ning saavad võimaluse neid harjutada.

Auli Andersalu-Targo
Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja, Audentese Erakooli ja Spordigümnaasiumi koolipsühholoog