Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Lastevahelised tülid :: Laps lasteaias hammustab.

karmen
Külaline
Postitatud 25.04.2012 kell 20:12
Tere.Mu poeg on 2aastat ja 2 kuud vana.Selline mure,et laps käib eelmisest sügisest lasteaias,ninglasteaias on meil probleem sellega,et ta hammustab teisi lapsi.kui ta midagi ei saa lööb hambad sisse.Kasvataja iga päev põhiliselt ütleb,et lasp hammustab vahel isegi mitu korda päevas.Alguses oli kõik korras,aga nüüd kargas teine lapsevanem mulle kaela,et teie laps hammustas minu last,et see pole normaalne.ma peaks lapse koju jätma ja tema hammustamisest lahti saama.muidu ta kogub teiste vanemate käest allkirjad ja laseb mu lapse lasteaiast ära eemaldada.Alguses ta kodus hammustas aga hammustasin vastu tugevamini ning peale selle pole ta kodus hammustanud.Kasvataja ütleb,et ma peaks minema terveks päevaks rühma,et jälgida kuna ja miks mu laps teist hammustab.Olen otsinud abi netist,ning igal pool on kirjutatud,et see on kasvatajate probleem,sest see toimub ju rühmas sees.mis teie sellest arvate?
Auli Kõnnussaar
Psühholoog, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 27.04.2012 kell 20:56
On loomulik, et kui laps lasteaias hammustab, siis tekitab see muret kõigile osapooltele. Hammustava lapse vanemad tunnevad end abituna, kuna neil on raske probleemi samal ajal tööl olles lahendada või ennetada. Kasvatajad on mures, kuna nemad peavad vastutama, et kõik lapsed tervetena koju läheksid. Teised vanemad on mures, kuna nad ei tea, millal nende laps võib lasteaias ebameeldiva või traumeeriva kogemuse saada. Kuid mida siis teha saab?

Tavaliselt tähendab hammustamine seda, et laps ei oska oma vajadustest veel muul viisil teada anda ja enda eest seista. Kui lapsed ei oska veel piisavalt kasutada sõnu enda väljendamiseks, siis tuleb neile keha appi ning hammustamine võib olla automaatne reaktsioon rahulolematusele. Võib olla kindel, et laps, kes käitub halvasti, tunneb ennast halvasti. Üldiselt võib iga lapsevanem, kelle laps enda eest seista suudab, olla õnnelik, et tema lapsega on kõik hästi. Loomulikult tuleb aga aidata lapsel õppida selliseid käitumisviise, mis oleksid ühiskonnas aktsepteeritud ning oleksid austavad ka teiste vajaduste suhtes.

Soovitan märgata, mis toimub enne seda, kui laps muutub agressiivseks või läheb hammustama. Oluline, et mõni täiskasvanu märkaks ja oskaks sõnastada neid vajadusi ja tundeid, mis lapsel eelnevad hammustamisele. Tähtis on küll väga selgelt takistada hammustamine või muu vägivaldne tegu, kuid mitte anda lapsele „paha poisi“ hinnangut. Väga oluline on püüda mõista, mida laps tahab hammustamisega öelda ning peegeldada lapsele seda sõnadega. Näiteks võib öelda: „Oi, sa said kohe pahaseks, sest sa tahad nii väga ise selle autoga praegu mängida. Ja praegu mängib sellega teine poiss. Mis nüüd teha? Teine poiss tahab ka just praegu sellega mängida.“ Tavaliselt on juba päris väikesed lapsed väga nutikad lahenduste otsimises, kui neid pisut aidata ning mitte anda hinnanguid. Täiskasvanu võib aidata teha lastel kokkuleppeid, et kes annab mõne teise mänguasja asemele jne. Tihti on laps peale oma pettumuse väljendamist ja mõistmise kogemist võimeline ootama ja mõne muu asjaga seni mängima. Mina ei soovita vastu hammustamist, kuigi see võib olla lühiajaliselt väga toimiv viis. Vastu hammustamisest saab laps kogemuse, et kellel on rohkem jõudu, seda kardetakse ja see saab oma tahtmise.

On loomulik, et väga väikesed lapsed võivad olla impulsiivsed ja rahutud, kui nad oma tahtmist ei saa. Lapse arenguline ülesanne ongi õppida ennast rahustama ärevas olukorras. Selleks vajab laps enda ümber piisavalt täiskasvanuid, kes aitavad tal rahuneda ja suhtuvad lapse vajadustesse mõistvalt. Kui laps kogeb piisavalt, kuidas täiskasvanu aitab lapsel rahuneda, siis õpib ta ennast tasapisi ise rahustama ja muutub kannatlikumaks. Iga lapse areng toimub omas rütmis ning tavaliselt peale kolmandat eluaastat hakkab laps ise endaga paremini toime tulema. Seniks on vaja lapsel kogeda mõistmist, palju armastavat suhtumist ning samal ajal selgeid piire.

Seega soovitan teil esiteks leida endale isiklikku tuge, et mitte tunda ennast liigselt süüdi ja ärevana teiste vanemate süüdistuste pärast. Laps vajab teie rahulikku ja armastavat suhtumist ning samal ajal ka selget sõnumit, et hammustamisel saab teine laps haiget ja seda ei ole lubatud teha. Hammustamise takistamine on oluline, kui olulisem on anda lapsele sõnad tema vajaduste kohta. Laps peab saama sõnumi, et tema vajadusi aktsepteeritakse isegi siis, kui neid kohe või üldse rahuldada ei saa. Võib olla on tõesti hea, kui viibite ühe päeva lasteaias ja saate näha millised olukorrad panevad teie last nii abitult ennast tundma, et ta hambad appi võtab. Kasvatajad ei pruugi kahjuks märgata iga lapse vajadusi. Teie saate olla aga kohal ja aidata peegeldada, mõista ja õpetada uuel viisil end väljendama, isegi kui muutus võtab aega.
Soovin teile kannatlikkust ja rahulikku meelt!

25 lugejat arvavad, et see vastus oli abistav.

8 lugejat arvavad, et see vastus ei olnud abistav.

Kas see vastus oli abistav?
Näita kõiki postitusi (2)

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!