mida teha lapsega, kes varastab vanemate rahakotist raha? Tegemist on tubli poisiga (13 a.), kes õpib väga hästi, käib trennis ja muusikakoolis. Lihtsalt karistada ei ole probleem, kuid ma tahaks jõuda selleni, et ta aru saaks kui vale tegu see on. Kas on mingeid soovitusi, kuidas sellise lapsega käituda?
Ma saan aru, et üldiselt ei ole selle 13aastase poisiga probleeme - ta õpib hästi ja tegeleb hobidega. Te tahate, et teie laps mõistaks (oletan kirja põhjal, et see on teie poeg), et vale on võtta kellegi rahakotist raha ilma küsimata. Te tahate teada, kuidas käituda nii, et laps tõesti mõistaks seda põhimõtet.
Varastamisel võib olla palju erinevaid põhjuseid ning lühikese kirja põhjal ilma asjaosalistega rääkimata on võimatu öelda, mida just teie poeg vajab, et selline käitumine lõpetada.
Üldiselt võib aga öelda, et selleks, et lapsed midagi mõistaksid, selleks on vaja kahte asja. Esiteks peab laps ise tundma, et tema ise on mõistetud vanema poolt, isegi kui vanemal on teistsugused mõtted, tunded ja vajadused. Ja teiseks peab vanem väga isiklikult ja selgelt väljendama oma tundeid ja kogemust, mis tal lapse konkreetne käitumine tekitab. Enne kui probleem lahenduseni saab jõuda, peaksid kuuldavale tulema mõlema poole tegelikud vajadused ja tunded. Üldjuhul ei vaja laps tegelikult raha, vaid häid suhteid ja mõistmist.
Kui olete käinud Gordoni perekoolis, siis tasub nüüd kasutada võitja-võitja probleemilahendust ehk alustama peaks selge (kehtestava) enese väljendamisega ja siis põhjalikult kuulama lapse vajadusi. Kuulates saate te teada, mida mõtleb poiss ise sellest, et ta teie rahakotist on raha võtnud.
Kui olete ennast väljendanud, siis tõenäoliselt ütleb poiss midagi enda kaitseks ja siis on teil võimalus teda aktiivselt kuulata. Kuigi teie jaoks on selline käitumine selgelt taunitav, siis suhte hoidmiseks ja probleemile toimiva lahenduse leidmiseks on vaja, et panete oma võimalikud hinnangud (näiteks hoolimatu tegu, mõtlematu käitumine jne ), sildid (varas, rumal jne), kriitika ja süüdistused kõrvale ja lihtsalt kuulate ja püüate mõista. Täpsemalt lugege suhtlemisoskuste kohta meie kodulehelt KKK küsimuste alt: http://www.sinamina.ee/ee/koolitused/suhtlemisoskuste-kkk-4/. Kui tahate, et teie suhe ei muutuks võitluseks ning mõistmine teie vahel suureneks, siis tulebki proovida olukorda näha oma lapse seisukohalt ja vältida hinnanguid ja kriitikat.
Teismelise lapsega on eriarvamused vältimatud ja vajalikud. Samas on ka hea suhe eriliselt vajalik just selles vanuses, kuna lastele on iseseisvumisega kaasnevad protsessid niigi keerulised ja nad vajavad vanemaid (lihtsalt erineval moel, kui mõned aastad tagasi). Lapsed vajavad vanemaid, kes näitaksid oma piire siiralt, selgelt ja siiski hoolivalt. Teismelisega koos elamine on kunst, kus lihtsaid ja häid lahendusi ei pruugi olla ja tuleb lihtsalt katsetada ja ise koos lapsega kasvada. Igas vanuses laste puhul on hea meenutada Aletha Solteri (raamatu „Nutt ja jonnihood“ autori) mõtet: „Oluline on olla teadlik tõsiasjast, et lapsed vajavad kõige enam armastust ja tähelepanu siis, kui nad käituvad viisil, mis selleks kõige vähem põhjust annab.“
Tihti on varastamise põhjused hoopis mujal, kui lihtsalt rahas või asjades. Lapsed võivad hakata varastama, kui nad ise ka ei tea, mida nad tegelikult vajavad, kuid tunnevad, et emotsionaalselt on paha olla. Üldjuhul nad vajavad aktsepteerivat tähelepanu, tõelist kontakti, koostegemisi ja -olemisi oma vanematega, tunnustust selle eest mis nad on ja mitte kriitikat selle eest, mida nad pole. Mis toimub aga konkreetselt teie lapsega, selles saate selgust aga läbi kuulamise. Kui vajate veel küsida, võite uuesti ja pikemalt kirjutada või vajadusel pöörduda meie nõustajate poole individuaalsele vastuvõtule.
