Tütar on alati uinunud nii, et peale muinasjutu sugemist ma istusin voodi kõrval ja paitasin teda. Paar kuud tagasi mu juuresolek hakkas aga teda hoopis segama - magamajäämise asemel laps rääkis minuga, sikutas kätest jne. Siis ma hakkasin teda peale head-und-musi üksi jätma, laps ei protestinud ja jäi ilustija kiiresti magama.
Nüüd aga ma avastasin, et ta paneb endale kaisukaru jalgade vahele ja hõõrub ennast vastu mänguasja, ise hingeldab ja üleni higine. Olen proovinud jääda ta juurde ja paitada nagu vanasti, istusin-paitasin ca pool tundi, laps ei jäänud magama.
Mida teha? Kas tal on turvatunde puudus? Päeval ta on normaalne rõõmus laps, võibolla veidi häbelikum/kartlikum võrrldes teiste lastega.
Ma ei arva, et eneserahuldamine oleks mingi keelatud asi, kuid muretsen, et äkki ta ei saa enam ilma selleta magama jääda ja kui ta läheb lasteaeda, siis teised lapsed hakkavad teda narrima.
Tänan vastuse eest
Mõned kuud tagasi avastas teie väikelaps eneserahuldamise. Olete mures, et lapsel kujuneb välja harjumus ennast puudutada magama jäämiseks ning kardate, et käitumise ilmnedes lasteaias võib see kaasa tuua probleeme.
Hea on teada, et eneserahuldamine on lapse seksuaalse arengu normaalne osa ja võib alguse saada juba isegi aasta vanustel väikelastel. See, et teie pisitütar ennast puudutustega rahuldab, on tema viis oma kehaga tutvuda ja ei kahjusta teda ei emotsionaalselt ega kehaliselt.
Teemakohasest kirjandusest selgub, et juba imikud, rääkimata siis kahe- kuni viieaastastest lastest - katsuvad või hõõruvad oma suguelundeid, tihti just enne magama minekut lihtsalt enda rahustamiseks (teised hõõruvad ennast aga näiteks mööbli või patjade vastu).
Miks laps end rahuldab/rahustab? Võimalik, et oma loomuselt tagasihoidlikumal, kartlikumal lapsel kogunebki päeva jooksul sotsiaalsetest kontaktidest enam pingeid, juhuslikult kaisukaruga kogetud naudingutunne oli niivõrd meeldiv ja rahustav, et soovib seda kogeda veel ja veel. Nii väikesel lapsel võivad esineda ka uinumisega seotud hirmud, mida ta ennast rahuldades maandada saab.
Väikelapse taolise käitumise eesmärgiks ei ole seksuaalne erutus või orgasm nagu täiskasvanute puhul, vaid pigem enda rahustamine ja turvatunde suurendamine.
Siin võite mõelda, kuidas kodus veelgi enam lapsele pakkuda turvatunnet, armastust. Laps saab seda läbi vanemaga tegutsemise, mängu, emotsionaalse seotuse. Samuti läbi õhtuti voodiserval jutuajamiste, - tundes, et sind kuulatakse ja mõistetakse; paituste, silituste ja kallistuste (mitteseksuaalsed)- inimesena vajame puudutusi.
Vanemana on oluline teada, et lapse enserahuldamine ei pruugigi "üle minna", vaid jääbki teda saatma (mitteseksuaalsena)- kuni teismeeani, mil masturbeerimisel juba loomulik roll seksuaalses arengus tungidega toimetulekus.
Lapse kasvades ja enne, kui lasteaeda minek päevakorral, võitegi talle eakohaselt rääkida, et oma keha puudutamine on lubatud, aga privaatselt- omaette olles, oma kodus, oma toas. Mitte aga lasteaias, või näiteks külas olles (te ei peagi tema käitumist lõputult heaks kiitma, vaid aktsepteerima).
