Sisukord
- Kui ese või harjumus pakub turvatunnet ja lohutust
- UUDISKIRI 2016/4
- Mida teha, kui laps ei taha kooli minna?
- Mida teha, kui laps kardab pimedust?
- Kuidas lapses pesemisharjumusi kujundada?
- Eesti isade lood
- Kuidas aidata last toime tulla lasteaia-ja koolipingetega?
- Drillimisest ei ole kasu
- Laps vastutab õppimise eest, lapsevanem õppimiseks vajalike tingimuste eest
- UUDISKIRI 2016/2
- Lapse toetamine kohanemisel lasteaiaga
- Mida teha, kui lapsed tülitsevad?
- Millised laste oskused on ohus liigse digistumise tõttu?
- Rahunemisvõte - abi küsimine
- Kes on peres kõige tähtsam?
- Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada
- Paha last ei ole olemas
- Millele keskenduda ja mida vältida peale lahkuminekut?
- Kuidas käituda, kui lapse käitumine sind vihastab?
- Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
- UUDISKIRI 2016/2
- Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
- Mida teha hääle tõstmise asemel?
- Kuidas toetada tagasihoidlikku last?
- 5 levinumat müüti teraapia kohta
- UUDISKIRI 2016/1
- "Aeg maha" tehnika, nurka panek ja "paha lapse tool" - on sellest kasu või kahju?
- Kuidas rääkida lapsele, kust lapsed tulevad?
- Miks laste küsitlemine ei anna tulemusi?
- Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
- Koolitused sel kevadel
- Mida teha, kui laps lööb?
- Mis on laste emotsionaalne väärkohtlemine?
- UUDISKIRI - TALV
- Lapse arengu ABC: teismeline
- Kuidas saada lapsega kontakti 10 minutiga?
- Registreeru 2016. a koolitustele
- Saage tuttavaks: Auli Andersalu-Targo
- KAMPAANIA "OLE KOHAL" ERI
- Kontakti kampaania "Ole kohal"
- Lapse arengu ABC: vanus 6-10
- Kuidas lahendada lastevahelisi tülisid?
- Saage tuttavaks: Nelly Randver
- 4 peamist paarisuhte rikkujat
- 13 nõuannet häbeliku lapse toetamiseks
- Kas su laps saab sind usaldada? 5 nõuannet
- 15 nõuannet, kui vanematel on erimeelsused laste kasvatamise osas
- 6 nõuannet, kui lapse tuba on pidevalt segamini
- UUDISKIRI SUVI 2015
- Lapse arengu ABC: vanus 3-6
Uued kursused
Huvitavat lugemist
Ben Furman
Tuntud Soome psühhiaatri Ben Furmani poolt välja töötatud meetod käsitleb kõiki probleeme kui teatud oskuste puudumist.
Veelgi enam – ta ütleb, et lastel polegi õigupoolest probleeme – nad lihtsalt pole teatud oskusi veel ära õppinud.
Nii algabki Oskuste Õppe meetodi järgi laste probleemide lahendamine sellest, et probleem sõnastatakse ümber oskustena. Kui probleem on oskusena sõnastatud, siis on lapsega uue oskuse omandamiseks vaja läbi teha rida samme, et laps ennast nii kindlalt tundma hakkaks, et suudaks uut oskust rakendada.
Need sammud on ülimalt olulised ja „Oskuste õppe käsiraamatu“ näol ongi tegemist väikese kuid põhjaliku konspektiga, mis need sammud näidetega illustreeritult ükshaaval ära kirjeldab.
Selline lähenemine muudab probleemidega tegelemise toredaks ja rahuldust pakkuvaks kogemuseks nii lapsele kui täiskasvanutele. (Väike Vanker)
Ilmumisaasta: 2016
Kirjastus: Väike Vanker
Arhiiv
UUDISKIRI SÜGIS 2013
Allikas: Shutterstock
SÜGIS 2013
Meie sügisene uudiskiri ilmub e-koolituse valmimise ootuses. Kohe-kohe ilmuv uus e-koolitus on mänguline ja räägib piiride seadmisest lastele. E-koolituse kokkuvõtet on võimalik lugeda alljärgnevast artiklist. E-koolituse laiem mõte on olla abistavaks materjaliks lapsevanematele, et tutvustada karistamisele alternatiivseid kasvatusvõtteid ja Kadri Järv-Mändoja artikkel ongi just mõeldud avama seda teemat laiemalt ning rääkima lähemalt karistamise tagamaadest ja tagajärgedest.
Marge Vainre kirjutab oma artiklis aga juba konkreetsemalt mina-sõnumist kui tõhusast eneseavamise moodusest ja selle väest ning teguritest, mis selle väge suurendavad või hoopis vähendavad.
Mõnusat lugemist!
Kärt Vajakas
Perekeskus Sina ja Mina
Uudiskirja väljaandmist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.
Uus e-koolitus on valmis!
Oleme koolitustel ja e-nõustamiskeskkonnas saanud lapsevanematelt korduvalt küsimusi lastele piiride seadmise teemal ja otsustasime koondada olulisema info kokku ühte keskkonda, kus see oleks mugavalt kättesaadav ja samal ajal mänguliselt üles ehitatud, et pakkuda vaheldust tavapärastele koolitustele.
Vitsaga ei aja läbi
Kui üks laps lööb teist, siis me peame teda kiusajaks. Kui nooruk klaarib arveid rusikaid kasutades, siis me peame teda pätiks. Kui see sama nooruk võtab naise ja avaldab talle „armastust“ teda lüües, siis peetakse teda vägivallatsejaks. Aga kui sellest samast noorukist saab lapsevanem ja ta kasutab oma lapse kasvatamisel karistamist, siis peetakse seda sageli normaalseks. Nagu laps ei olekski inimene, kellel on tunded ja vajadused.
Seoses lastekaitseseaduse muutmisega on viimasel ajal hakatud üha enam rääkima laste karistamise keelustamisest. Seaduse muutmist ei võeta ette mitte selleks, et omakorda lapsevanemaid ja seeläbi ka lapsi karistada, vaid peamine eesmärk on muuta suhtumist. Kuid ainult seadus ei tee imesid. Vaja on mõista, miks vanemad üldse karistamist kasutavad, kuidas see lapsele mõjub ja mis on karistamise alternatiivid.
Kuidas mõjusalt rääkida mõjust minule?
Mina-keeles rääkimine on üks oluline suhtlemisoskus ja selle olulisust on kogenud paljud. See on selge eneseväljendusviis, millega saab anda partnerile teada, kuidas minu jaoks asjad on, mida ma arvan ja oluliseks pean, mida tunnen ja vajan. Kuidas saakski ilma iseennast avamata loota teise poolt mõistmist? Kuid kuidas see mina-keele kasutamine igapäevases elus välja näeb?