Palun nõu kuidas võiks mõjutada 1 aastase lapse käitumist 2 aastane, kes on agressiivne. Minu laps on 1 ne ja sõbranna 2ne. Me veedame palju aega koos. Ühtepidi on tore, et lapsel on mängukaaslane, teistpidi on 2ne agressiivne, loobib asju. Saan aru, et see kõik käib vanusega kaasas, aga kas äkki 1ne saab vale impulsi liiga vara?
Jah, nagu te ka ise kirjutate - 2aastase impulsiivsus on eakohane. Kahesed ikka loobivad, hammustavad, lükkavad... mitte küll kõik, sest temperament võib olla keevalisem ja võib olla rahulikum, olukorrad on erinevad, tunded on erinevad. Väikelapse tahe on võimsana esil, ta käitub oma tunded välja, aga samas ta ka uurib maailma ja suhteid, see, mis täiskasvanule võib tunduda agressiivsusena, võib olla lapse uurimiskäitumine, aga tihti ka lapse viis visalt seista enda eest, ta lihtsalt seisab oma vajaduse eest sel moel nagu oskab. Oluline ongi arvestada, et ta veel ei oska ega ei tea, kuidas käituda sotsiaalselt aktsepteeritaval viisil, tal puuduvad moraalsed kategooriad. Seda, mis on halb/hea, mis on lubatud/mis mitte, kuidas võib ja kuidas ei tohiks - kõiki neid käitumisviise õpib väikelaps kannatliku, rahuliku ja järjekindla täiskasvanu toel.
Nii et neid mänguhoos tavalisi olukordi välistada ei saa, kuid peab olema tähelepanelik - sest mõnda olukorda on võimalik ennetada/takistada, mõnda aga vaid tagantjärele klattida. Kuna 1aastane ja 2aastane ilmselt mängivad koos kummagi emme (või emma kumma emme) pilgu all, siis on tegelikult mõlema lapse jaoks oluline, kuidas reageerivad täiskasvanud nende ümber. Vahel on vaja tundeid peegeldada ja kuulata, vahel last takistada ja seejärel toetada tema nutmist, vahel on vaja tegevust ümber suunata jne. Lapsed saavad ikka impulsse ümbritsevast keskkonnast, kuid teil emana on suunaja, teise lapse tegevuste "tõlkija" ja rahustajana väga suur roll.
Väga hea raamat väikelaste käitumise mõistmiseks on "Minu mõistus on otsas" - soovitan, kui te veel pole lugenud.
