Tere
Laps hakkas sügisest lastehoiu asemel käima lasteaias. Lastehoid oli väike, max 10 lapsega, väga tore ja hästi personaalse lähenemisega. Laps käis seal aasta, nüüd 3,5 aastaselt läks lasteaeda. Vahetuse võtsin ette, kuna tundus, et laps vajab rohkem tegutsemist. Lasteaias on laulutund, mis talle väga meeldib, lisaks on võimlemistund, mis on üks põhjuseid, miks vahetus sai ette võetud. Ta on hästi liikuv ja meeldib väga igasugu võimlemine. Nüüd läheb tal lasteaias kolmas nädal ja te ei ole sellest enam vaimustuses. Ta rääkis terve suvi kõigile suure õhinaga, kuidas tema läheb varsi uude lasteaeda, kuid nüüd teatab, et ei taha sinna minna. Ta jääb hommikul lasteada alati rõõmsalt, ei nuta kunagi, õhtul järgi minnes on samuti rõõmus, kuid kodus teatab, et ei taha lasteaeda enam minna. Kui püüan uurida miks, siis ütleb, et keegi sikutab teda särgist ja keegi viskab liiva jne. Täna õhtul ütles, et vii mind vanasse lastehoidu tagasi. Ma olen tõsiselt õnnetu, sest püüdsin talle parima variandi välja valida, kuid nüüd tundub, et nii see temajaoks ei paista. Mis ma peaksin tegema? Kas tõesti uurima, kas saab ta lastehoidu tagasi viia või katsuda ikka harjutada teda selle lasteaiaga?
Ette tänades.
Kohanemine uue lasteaiaga, sealsete kasvatajate, paljude uute laste, kodukorra ja muuga võtab paratamatult oma aja. Sellega, et lapsel on tekkinud arusaamine, et nö "vana oli parem", on täiesti loomulik.
Lapsevanematena tulebki teha aegajalt suuri last puudutavaid otsuseid,- nagu lugesin, tegite lasteaiavahetuse põhjendatud kaalutlustel, ikka lapse paremat arengut silmas pidades.
Ja nii see ongi siis.
Kui teie olete oma otsuses vanemana kindel, rahuneb ka laps.
See, et laps on kurb, igatseb tuttavat varasemat keskkonda...vanemana saate oma last kujunenud olukorras igati toetada ja mõista- see on tema vajadus. Tal on praegusel eluhetkel rohkesti pingeid, ta on ärev ning ta vajab teiepoolset tuge. Seda on kõige parem teha teda aktiivselt kuulates. Aktiivne kuulamine tähendab, et sõnastate ümber lapse poolt öeldud sõnumi sisu, või tema sõnumi tagant paistva tugeva emotsiooni. Ise sealjuures midagi lisamata, oletusi tegemata. Kui teie laps ütleb näiteks, et ta ei taha lasteaeda minna..., siis teiepoolne ümbersõnastus võiks olla: "Hommikune aedaminek teeb sind murelikuks?", või "Paistab, et sul on suur mure?...". Tegelikult ei olegi siin ühte ja ainuvõimalikku sõnumi sisu või tunde peegeldamise võimalust. Proovige,- küll laps teile siis vastab, kas tabasite asja olemust, või läks mööda... ja siis saate juba uuesti teda aktiivselt kuulata, sõnastades ümber tema poolt öeldu.
Kuulamise mõte on selles, et aidata lapsel endal mõista, mis talle tegelikult muret teeb. Ja kui tegelik põhjus on rahulike, toetavate ja kannatlike vestluste käigus selgunud,- saab laps (koos teie abiga) leida olukorrale ka lahenduse.
Vahel piisabki sellest, kui laps saab oma mure ära rääkida.
Kuidas oma last aktiivselt kuulata, samuti end vanemana selgelt ja mõjukalt väljendada, saate lugeda: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
Kui laps toob esile, et teised teevad talle lasteaias haiget, saate oma murest rääkida kasvatajatega. Kindlasti tehke seda rahulikult, süüdistamata,- vaid koostööle kutsuvalt- kuidas teha nii, et te põnn tunneks end lasteaiaga kohanemisperioodil võimalikult hästi.
