Tere. Olen 3a tüdruku vanaema ja mure on selline. Lapselaps ei harju kuidagi lasteaiaga ära.Lasteaias hakkas ta käima küll juba eelmine aasta,aga kuna jäi tihti haigeks-oli seal käimine vahelduva eduga.Nüüd peale suve läks ta natuke suuremate gruppi,on käinud lasteaias ligi kuu juba-aga mured samad,mis eelmine aasta.Tuleb koju närvilise,rahutu ja jonnakana ning on väsinud.Samuti jääb palavikku peale mõne lasteaias käidud päeva.Kuna vanematel ei ole võimalik anda ka kasvõi ühte lasteaiast vaba päeva nädalas,siis ei teagi kuidas käituda või mida ette võtta.Loodan väga saada mingisugustki abi. Ette tänades murelik vanaema
Tore, et vanaemana saate noori toetada ja kaasa mõelda, kuidas lapselast aidata.
Pikad ja rohkem või vähem pingelised päevad tekitavad väsimust nii täiskasvanus kui lapses. See on üldjuhul normaalne ja täiskasvanu saab ise oma päevakava sättida nii, et sinna mahuks ka piisavalt puhkust ja pingelisematele perioodidele vahelduseks lõõgastust. Lapsel see võimalus puudub. Lapsevanemad jälgivad, et lapse vajadused oleksid rahuldatud.
Tegelikult ei ole 3- aastasel lapsel veel mingit vajadust käia lasteaias. Tema vajadus on eelkõige veeta aega koos ema ja isaga. Vaadata õues lindusid ja muud huvitavat, saada tagasisidet oma emotsioonide kohta, harjutada iseseisvust jms. Paraku on nii, et vanemad on sunnitud tegema kompromisse lapse vajaduse ja reaalsuse poolt pealesunnitu vahel. Kui pere teist võimalust ei näe, siis nii lähevadki väikelapsed lasteaeda. Lähtuvalt arengulisest küpsusest ja isiksusetüübist, talub mõni laps vanematest ja kodust eemalolekut kergemini, vähemalt ei käitu ta stressi välja nähtavalt. Samas paljud lapsed on tundlikumad ja võib olla, et ei harjugi lasteaiaga.
Kui lapsevanemad on nõus, siis võib olla saaksite pereringis olukorda arutada ja korraldada väikese ajurünnaku. Võiksite panna kirja esmapilgul kõik, ka ebarealistlikud ideed, kuidas last aidata. Võib olla ema või isa saaksid leida kodus töötamise võimaluse või hoopis osalise tööajaga tööl käimise võimaluse. Võib olla saab keegi lähisugulastest, kes lapsele tuttav on, aidata ühel- kahel päeval nädalas. Mõnikord saab lapse stressi leevendada ka seeläbi, et peale õhtust naasmist koju ei hakka vanemad kohe koduste toimetustega tegelema vaid kõigepealt on oma lapse päralt, et tema päeva jooksul kogunenud stressi konteinerdada ja turvalisustunne taastada. Oluline on ka see, et lapsevanemad, kes loovad rahuliku õhkkonna kodus, saaksid piisavalt puhata. Vastasel juhul hakkab laps omal kombel lapsevanemate stressi välja elama.
Võib olla tasuks koos lasteaiaõpetajatega arutada, kas laps väljendab stressi ilminguid ka lasteaias. Kas talle meeldib koos teistega mängida, kuidas sööb ja magab? Kindlasti on see informatsioon vajalik, et leida võimalikke uusi variante lapse abistamisel.
Soovin teie perele ilusat sügist!
