Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Kool ja lasteaed :: Laps ei pea kokkulepetest kinni

LK
Külaline
Postitatud 12.10.2016 kell 14:25
Tere!
Laps (kohe 8a) läks sel aastal esimesse klassi. Peale kooli on lapsel suur soov pidevalt sõpradele külla minna. Vestlustest on välja tulnud, et talle ei meeldi üksi kodus olla.
Oleme kokku leppinud, et peale kooli peaks kohe tulema koju ning seejärel võiks edasi rääkida külla minekutest vms. Paraku ei jõua ta enamus kordadel peale kooli kohe koju vaid jääb kuskile kellegagi mängima (isegi siis, kui sellest hommikul rääkinud oleme, et tuleks otse koju). Koju jõuab 1-1,5h peale tundide lõppemist. Mõnikord on ka ilma teatamata/helistamata läinud sõbrale külla ning oleme pidanud teda siis sõprade juurest taga otsima, kuna telefon on sisse lülitamata. Ise ütleb, et telefon sai tühjaks, läks meelest helistada jne.
Kui oleme lubanud lapse külla paludes tal tulla koju kindlaks kellaajaks (paneme ka tema telefonile äratuse, et ta märkaks), siis ta koju kokkulepitud ajaks valdavalt ei jõua. Ütleb, et sõber palus veel jääda...
Me üritame jääda rahulikuks ja rääkida ja selgitada aga miski ei paista aitavat. Ta nagu saaks aru, kui selgitada, miks me palume teatud reegleid täita aga järgmine hetk kordub kõik jälle.
Kas peaks lootma, et tegemist on lapsele suure elumuutusega ja kannatlikult asju ajades loksuvad reeglid paika või peaksime koos lapsega otsima abi mõnelt nõustajalt?
Kas me peaks panema lapse pikapäevarühma? Kardan, et siis lükkub probleem lihtsalt edasi perioodi, kui taas peab üksi toimetama.
Tiina Teska
Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 15.10.2016 kell 15:22
Teie laps on just kooliga alustanud, Olete häiritud, sest ta kipub uute sõpradega aega veetma ja naaseb koju tund või poolteist hiljem kui teie olete eeldanud. Kaalute pikapäevarühma varianti ja nõustaja külaskäiku.

8- aastase lapse areng on sealmaal, et ta küll mõneti suudab asju kavandada ja teisi mõista, kuid ta ei näe olukordi siiski veel sarnaselt täiskasvanule. Lapse maailmapilt on natuke lihtsustatum ja tema jaoks võib telefoni tühjaks saamine olla selge põhjus, miks ta õigeks ajaks koju ei jõua või on see tema arvates vähemalt täiesti loogiline seletus olukorrale. Selles vanuses on reeglid hästi tähtsad ja laps tahab tegelikult kõike hästi teha ja kiitust saada, tahab ise asju korraldada ja tulemust näha, kuid loomulikult on väljastpoolt tulevad korraldused ja keelud ebameeldivad ja tekitavad soovi vastu puigelda.

Mittesoovitud käitumise muutmiseks toimib negatiivsest tagasisidest (riidlemine, etteheitmine, karistus jms.) kordades rohkem positiivne tagasiside. Positiivset tagasisidet võiks anda läbi mina sõnumite: “ Ma sain rahulikult tööle keskenduda, kui teadsin, et sa juba kodus oled./ Mind üllatas, et sa oma kodused tööd nii kiiresti tehtud said./ Ohoo, mul on nüüd tõesti palju vähem vaeva! vms.

Kui tekkinud probleem muuta mänguliseks, siis panustab laps oluliselt rohkem. Näiteks leppige kokku reeglid, kuidas järgmistel kuudel saaks teie pere oma elu veelgi toredamaks teha. Näiteks isa mängib peale tööd kõigepealt 30 minutit lastega/ lapsega, ema teeb igal õhtul peale kojujõudmist kõikidele pereliikmetele hea tuju morssi. Laps jõuab iga päev koju hiljemalt 40 minutit peale koolipäeva lõppu. Mõelge välja oma reeglid, olge loomingulised, kaasake laps reeglite väljamõtlemisse. Pidage tabelikujulist päevikut, kus on näha, kuidas kõigil teil on läinud. Nädalavahetusel tehke kokkuvõtteid ja autasustage üksteist mingi toreda tegevusega.

Kui lapsel on lihtsalt korraldus jõuda iga päev õigel ajal koju, siis sellest ei pruugi piisata. Kindlasti on vaja lapsel aidata aega sisustada. Vastasel juhul on laps igavusest stressis ja kipub ikkagi reegleid rikkuma. Ja nii on peagi probleemiks ka nutiseadmete liigne kasutamine.

Kooli algus ja uued sõbrad, koolitee ja uued muljed on kindlasti suur elumuutus. Sõpradega suhtlemine muutub aasta aastalt üha olulisemaks ja seda tuleb soodustada ja toetada. Mõnikord saab sõbrad ju hoopis endale külla kutsuda. Ilmselgelt on isegi 8- aastaselt asjakohane peale kooli lõppu vahetada mõne klassikaaslasega muljeid, arutada mingite asjade üle, lihtsalt koos lobiseda või naerda vms. Seega ei peaks reeglid olema liiga ranged, kuid need peavad olemas olema.

Pikapäevarühmal võivad olla nii plussid kui miinused. Ikka peaks vaatama, kuidas see teie pereelu korraldusega sobib. Kui laps jõuab juba lõunaajal koju ja peab siis üksi oma aega sisustama, võiksite tõepoolest kaaluda pikapäevarühma. Nõustaja abiga saaks olukorda just teie pere eripärast lähtuvalt arutada ja kindlasti on sellel omad eelised, kuid otsest vajadust ma selleks siiski ei näe.
Kas see vastus oli abistav?
Näita kõiki postitusi (2)
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
-->

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!