See on lause, mida mu mees ikka ütleb. Täna oli nii, et tulen peale tööd koju. Poiss jäi lasteaias palavikku, tüdruk saabus koju tema oli koolis kahe saanud. Mõlemad on sellised virilad. Ma siis proovin lohutada üht ja tohterdada teist. Tuleb mees koju, passib niisama köögis ja loeb lehte. Küsides, millal süüa saab. Küll vahel saab mõõt täis!!!! GRRRRRRR...
Tõesti vahel on tunne, et kõik asjad jooksevad kokku ning partner ei mõitsa meid ÜLDSE! Sellisel puhul võiks rääkida oma tunnetest. Me ei ole üliinimesed, kes saavad kõigega üksi hakkama ja igaüks meist vajab tuge. Teised inimesed sageli aga ei tea, et mis toimub meie sees.
Paljud probleemid tekkivadki sellest, et pisiasjad kuhjuvad ning mingil hetkel saab mõõt täis ja purskame. Samas teine inimene näeb ainult tunnete jäämäe tippu ja seda, mis on just aset leidnud (mitte meie rasket päeva). Sellisel juhul on hea öeldagi, et "Lapsed on haiged ja kogu mu aeg on läinud nende tohterdamisele ning pean veel Egle linad ära vahetama. Ma olen väsinud ja ei jõua täna sooja õhtusööki teha".
Oma vajadustest teistele teadaandmisest on räägitud siin samas alafoorumis Reena tõstatatud teema all: Mida teha?
