Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Suhted elukaaslasega :: Ühepoolne pingutus, et pikaajaline kooselu toimiks.

L.
Külaline
Postitatud 13.08.2016 kell 15:46
Oleme koos elanud 11 aastat. Meil on 2 last (5a. ja 6kuud). Oleme väga palju tõuse ja mõõne läbi elanud. Mees pole kunagi olnud romantik, armastust avaldab harva, koosviibimisi ja lastest eraldi olemisi põhimõtteliselt polegi. Põhjendab ta seda sellega, et lapsed ei lepi peale minu kellegi teisega ja tema ei usaldagi kellegile teisele lapsi jätta ja see paar tundi ära olemist ei anna midagi. Kuskile minna ta koos perega ei taha ja ei saa- finantsiliselt või siis põhjuseks, et lapsed väiksed ja kuskile kaugemale sõita on väsitav. Siis läheb ta lihtsalt sõpradega ringi sõitma ja olema ja seda viimasel ajal iga nädalavahetus. Ta tahab lõõgastuda. Ma mõistan seda, aga kas selleks peab iga nädalavahetus olema? Samas kui mina välja tahan minna on suurem kontroll: kauaks lähed?Kuhu lähed? Ära kaua ole, ma ei taha üksi olla. Lapsed ju ka emmekad jne.
Oleme tavapärases rutiinses kooselus. Mees käis varem Soomes tööl. 2kuud tagasi sai Eesti tööle, et saaks rohkem kodus olla ja lastega koos jne. Mina olen hetkel tüüpiline koduperenaine, kes kasvatab meie ühiseid lapsi, hoiab kodu korras, sooja söögi laual jne.
Mees ütles, et talle sobib ja meeldib, et ta teab, et teda kodus oodatakse ja lõunasöögid kaasa pakitakse, laste eest on hoolitsetud jne.
Seksime siis kui temal isu või tahtmine tuleb. Nädala sees on ta väsinud ja nädala lõppudes ootab hetke mil lapsed magama jäävad ja siis on ka selline ahh ma ise ka väsinud las praegu jääda.
Iga hommikuse ja töölt tulemise "head aega musi" olen aastatega talle sisse harjutanud, kuid seegi tundub nagu oleks see minupoolne välja pressimine. Väidab küll, et see nii pole (aga samas vahepeal pomiseb, et kas peab koguaeg musitama)
Olen sel teemal temaga mitmeid kordi rääkinud: tunnen end nagu tema emana, mitte naisena. Vastus tuleb selle peale:"Sa ju tead, ma ei ole mingi romantik. Mulle ei meeldi mingi miilutsemine...Sa ju tead, et ma armastan sind! Saoled üldse esimene naine kes vahepeal seda lauset kuuleb jne.Aga samas flirdib ta teiste naistega, ka minu nähes. Kasutab tänapäeva tutvusmisportaale. Lihtsalt niisama ja igavusest. Ütleb, et mul armukadeduseks pole põhjust. Petta mind tahaks, siis võimalusi oleks tal selleks ka ilma tutvumisportaalideta.
Mu jutt võib tunduda lapsik ja liialt üle reageeriv, aga ma ei suuda ja ei oska oma mehele kuidagi selgitada, et isegi kui ta pole romantik ja ma olen aastatega sellega leppinud, tahan ma ka vahepeal kuulda, et olen siiski ta naine, mitte ema.
Et minu ja lastega oleks ka hea ja meeldiv koos olla, koos käia, koos tegutseda.
Tiina Teska
Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 14.08.2016 kell 10:42
Olete oma 11-aastase kooselu vältel tundnud ka enne rahulolematust. Teie suhtes on olnud mitmeid tagasilööke. Mainite, et te pigem tunnete end oma elukaaslase emana kui naisena. Olete püüdnud oludega kohaneda ja olla tubli kaaslane, kes hoiab kodu korras, lapsed hoolitsetud ja sooja toidu meest ootamas. Mees aga flirdib avalikult suhtlusportaalides!!

Siinkohal võiks rääkida, mida ja kuidas nõustaja arvab, et kuidas üks hea kooselu võiks välja näha (kindlasti ei peaks seal olema tutvumisportaalides suhtlemine), kuid kooselusid ja suhteid on just nii palju erinevaid, kui on erinevaid inimesi. Reegliks on, et kui olukord sobib mõlemale kaaslasele, siis on olukord normaalne. Igal inimesel on endal vastutus seista oma suhtes oma vajaduste eest. Kui tundub, et vajadused ei ole kaetud, siis tuleks sellest oma kaaslasele läbi Mina sõnumite teada anda. (Sina sõnumid- sa mitte kunagi../ sa alati…jne- ei tööta, sest mõjuvad süüdistavalt ja tekitavad kaitsereaktsiooni ja vasturünnakut.) Kui ka elukaaslane annab teada oma vajadustest, siis saate teha kompromisse, mis mõlemale osapoolele vastuvõetavad oleksid. Kui kaaslane ei hooli teie teadaannetest ja ei ole nõus mingil kombel oma käitumist muutma, siis tasub tõsiselt kaaluda, kas see suhe on väärt jätkamist. Mingil põhjusel olete te 11 aastat olukorraga leppinud. Võib siiski arvata, et omal kombel on teie suhe siiski teie vajadusi suures osas katnud.
Hetkel on teie pere elus mitmeid olulisi muudatusi. Teine laps on väga väike, mees on tööl Eestis ja kindlasti on elukorraldus võrreldes varasemaga erinev. Praegune olukord on soodus ka omavaheliste suhete, kohustuste, kokkulepete ülevaatamiseks. Te saate enda jaoks selgeks mõelda, kuidas edasi sooviksite minna ja mis on need konkreetsed käitumised, mida mehelt ootate. Ärge jääge üldsõnaliseks. See ei too edu. Sõnastage enda jaoks võimalikult täpselt, mida soovite. Pange need soovid lausa paberile kirja. Siis tehke mehele ettepanek, et ka tema seda teeks ja pakkuge välja aeg, millal te saaksite võtta piisavalt segamatut aega, et oma lähituleviku ootuste osas läbi rääkida. Nii saate justkui uuendada (maa)kaarti, mis oli valminud 11 aastat tagasi ja mis tänu maastiku muutumisele on ammu vananenud.

Alati on abi, kui külastate pereterapeuti, kes aitab paremini mõista teie puhul toimivaid mustreid ja nende põhjusi, aitab formuleerida Mina sõnumeid ja on teile abiks uute kokkulepete tegemisel.
Soovin edu!
Kas see vastus oli abistav?
Näita kõiki postitusi (2)

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!