Olen hetkel veel lapsehoolduspuhkusel, aga peaksin kohe tagasi tööle minema, sest teine laps saab 3-aastaseks. Ka majanduslik seis nõuab tööle minemist. Kodune olen olnud juba 5 aastat ja see on päris pikk aeg. Lisaks on kindlasti laste saamine mind muutnud. Tööelu olen aastatega päris ära unustanud ikka. Vana töökoht on hetkel alles, aga sinna tagasi ei taha minna, osalt vist sellepärast ka, et ei julge, kardan, et ei saa hakkama, sest tööülesanded on vahepeal muutunud, programmid arvutis on muutunud ja palju muid muudatusi. Tegelikult oli töö vahetustega(ka öösel) ja see enam ei sobiks mulle.
Olen hakanud aktiivselt otsima ka uut kohta. olen omandanud kutsekoolis ameti ja mõtted on õpitud erialal tööd leida. aga... täiesti uus töökoht jällegi hirmutab - uued töökaaslased, uus ülemus, uus töökeskkond jne. Ja kõige enam kardan, et kas ma saan oma tööga hakkama. õpingud olid ka juba aastaid tagasi ja töökogemust õpitud erialal pole. Selline tunne on, et sellist töökohta polegi, mis mulle sobiks. Klienditeenindajaks ka pelgan minna, sest paljude võõraste inimestega suhtlemine ka hirmutab. Eks see ka vist seetõttu, et olen kaua kodune olnud ja vähe suhelnud jne. Aga päris koju kopitama ka ei saa jääda, midagi tuleb ikka hakata tegema. Ise ka lugedes seda kirja, siis tundub, et ma kardan kõike ja kõiki. Seda ma tean, et enesekindlus on madal, aga kas seda saaks kuidagi tõsta? Ja neid hirme peletada? Või ma lihtsalt mõtlen ja muretsen liiga palju?
Täiesti loomulik on teie olukorras muretseda. Tööle tagasiminek ongi suur muutus pärast pikka aega kodus olemist. Seda enam, kui kavatsete ka töökohta vahetada, siis on mõistetav, et teil on kahtlusi - ees on enese proovile panek. Enamus inimese tunneb rohkem või vähem muret ja ärevust ja närv tuleb sisse uue ja tundmatu olukorra ees. Kuidas oma hirme peletada ja enesekindlust tõsta? Küllap tunneksite end paremini, kui leiaksite sellise töökoha ja ameti, mis teile endale meeldib, mis teid innustab. Loomukult on hea leida töö, milles on kogemusi või mis on seotud õpitud erialaga, et saaksite rakendada neid teadmisi ja oskusi, mis teil juba on. Samas on ju igas uues töökohas, mida juurde õppida. Keegi ei ole kohe valmis kõike oskama, seda arvestab ka mõistlik tööandja ja pakub ka juhendamisvõimalusi. Seega võib olla määrav mitte niivõrd teie kohene efektiivsus ja kõike oskamine, vaid valmisolek uut omandada, areneda, uuega kohaneda, midagi juurde õppida, abi küsida, julgust tunnistada, milles vajate abi või täiendõpet. Kõige selle juures pole sugugi vähem tähtis head suhted töökaaslastega, kolleegide usaldamine, samuti eneseteadlikkus oma tugevustest ja arenguvajadustest. Seega palju oleneb teistest inimestest, kelle hulka satute, kuid kindlasti ka teist endast.
Teie kirjast saan aru nii, et praegu võib olla kõige raskem endas üles leida see, millist tööd tahaksite teha. Küllap on ikka midagi, mis on just teie tugevus, midagi, mis teil hästi välja tuleb, mõni teie omadus, mis tuleb kasuks oma eriala või sellega lähedases valdkonnas. Kui arvate, et klienditeenindus ei ole teie jaoks hea valik, sest pelgate võõraid inimesi, kuid kui see töö teile võiks siiski meeldida, siis püüdke end esilagu proovile panna mõnes olukorras, kus peaksite suhtlema võõraste inimestega. Kui saate meeldiva eduelamuse, siis võib see teie kahtlusi hajutada ja julgustada siiski proovima.
Veel võiksite mõelda, kas on keegi, keda tunnete ja kes võiks rääkida oma kogemust sarnases valdkonnas, erialal, töökohjal, mida kaalute. Arutlege, küsige infot ja te võite saada julgustust.
Mida vähem on neid asju, mida igaks juhuks (ilma reaalse põhjuseta) välistate, seda rohkem ju valikuid. Lähtuge ka sellest, mis on teile huvitav, motiveeriv, see annab kindlustunnet ja kohenemine kulgeb loomulikumalt. Igal juhul tasub proovida, sh ka neid asju, milles te veel kindlana end ei tunne, sest võita on alati rohkem. Edu teile!
