Mõttetera

"Pole olemas täiuslikke vanemaid ega täiuslikke lapsi, kuid on piisavalt täiuslikke hetki sel teel." - Dave Willis


Miks tulla Gordoni Perekooli

Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Kontaktandmed

MTÜ Perekoolitusühing
Sina ja Mina

Lastekodu 6a (III korrus)
(kollane 3-kordne maja,
fonolukk nr.19)
Tallinn 10113
Tel: 6 816 570
perekeskus at sinamina dot ee 
Reg.nr: 80208192
Koolitusluba: 5850 HTM
a/a: SEB IBAN
EE571010220039801011 

 

Lapse tulek perre ja muutused paarisuhtes

1. juuni 2012 | Ene Raudla

Hästi toimiv kooselu vallandab inimestes energiat, loovust ja elurõõmu. See teeb meid avatumaks, sallivamaks ja sõbralikumaks. Hea suhte nurgakivideks on turvatunne, intiimsus, kohusetunne ja usk tulevikku. Need nurgakivid põhinevad kahepoolsusel   –  mõlemad peavad võtma vastutuse selle eest, mida nad ütlevad või teevad, mõlemad peavad end tundma turvaliselt ja mõlemal peab olema usk ühisesse tulevikku teineteisega. Kumbki osapool peab endalt küsima „Mil viisil mina sellesse panustan?“.
 

Rahulolu paarisuhtes oleneb kõige muu hulgas suuresti turvatunde, intiimsuse ja usalduse tasemest partnerite vahel.
 


                                                                                                 Allikas: Shutterstock


Enda „mina“ arengu osa paarisuhtes ja vanemaks saamisel

Inimene on üles ehitatud nõnda, et tal on siis hea olla, kui ta teab, mida tahab, väljendab selgelt oma vajadusi ja tundeid.  Kui inimene on teadlik oma minast ja sellest, mis toimub tema hinge sisimas, mis on tema halva enesetunde põhjused ning julgeb neid ka partnerile väljendada, siis tähendab see, et igaüks saab vastutada iseenda heaolu eest.

Kui naine ja mees on enne emaks-isaks saamist oma elu varasemad arengukriisid turvaliselt läbinud, siis suudavad nad edukad vanemad olla ka oma lapsele. Kui aga näiteks 25-30 aastane naine või mees on ise veel liialt seotud oma päritoluperekonnaga, olles ise piltlikult öeldes veel laps, siis võib lapse sünd põhjustada tõsise kriisi nii vanematele endile kui ka sündinud lapsele. Naisel peaks emainstinkt vallanduma juba lapse rasestumisest teadasaamise hetkest alates. Kui naine elab aga lisaks oma varasema isiksuse arengu kriisidele üle ka veel paarisuhtes või tööalases tegevuses tekkinud muid emotsionaalseid kriise, siis võib  peale sünnitust kujuneda naisel sünnitusjärgne depressioon, mis seab ohtu ka ema-laps suhte.


Anda piisavalt aega lapsevanemaks kasvamiseks
.

Ema- ja isatunded ei pruugi tekkida üheaegselt ja nende tugevuski võib erineda. Oma lapsepõlvest saadud mudelid mõjutavad oluliselt ettekujutust tulevasest elust lapsevanemana. Lapse sünd on nii naise kui mehe jaoks ka uue identideedi saamine. Kogu eelnev elu mõjutab meid ja seda, millised oleme lapsevanematena.

Vanemlikkus annab naiseks ja meheks olemisele uue mõõtme, kasvamise ja muutumise võimaluse. Lapsevanemaks olemine võib viia ka mõttele, et ollakse vana. Noorus on nüüd möödas. Nii mees kui naine võivad uut olukorda raskesti üle elada, eriti kui näiteks nende sõpruskonnas ei ole veel lapsi.


Peale lapse sündi

Naise keha muutub peale lapse sündi, see on loomulik. Tütarlapselikku keha ei saa ta enam kunagi tagasi. Samas on paarisuhte seisukohalt oluline hoolitseda enda eest ka pärast lapse sündi. Väsinud ema vajab oma partnerilt innustust ja lapse sünni järel suurenenud vastutuse jagamist. Siis suudab ta ka enda eest paremini hoolitseda. Kui tunded jahenevad, siis mõelge, milliste omaduste tõttu oma partnerisse kunagi armusite ja millised jooned temas meeldivad teile siiani kõige enam. Rääkige nendest teineteisele.

Varakult võiks läbi mõelda, kellelt lapsehoidmisel abi leida. Kuigi elumuutustega seotut on kasulik ette mõelda, ei tasu liiga täpseid plaane teha. Sünnituse ja lapsevanemaks saamise juurde kuuluvad ootamatused ja ettearvamatus. On tähtis, et iga pere leiab oma tegevusmudelid ja omasena tunduva viisi, kuidas olla lapsevanem.


Paarisuhte heaks

Hea on, kui väikelaste vanemad suudavad vahetevahel leida ühist aega kahekesi olemiseks. Paarisuhte eest hoolitsemine ei ole pelgalt ühine nädalavahetus hotellis, baariõhtu või kinoskäik. See tähendab jätkuvate sidemete hoidmist igapäevaelus. See on teadmine, et meil on paarisuhe, mida ei elata möödaminnes, lapsi kasvatades, tööd tehes ja teiste igapäevaste toimingute kõrvalt. On kurb, kui paarisuhe on jäetud tähtsuselt viimaseks ja tegeletakse sellega vaid siis, kui aega jääb.
Märka oma armastatut. Mees võiks öelda: “Mu veetlev naine, tule mu kõrvale telekat vaatama!” või lihtsalt öelda: „Ma armastan sind“. Öeldes kaaslasele midagi ilusat või võttes tal lihtsalt käest kinni, isegi kui see tunduks pisut ebaloomulik,  võib äratada positiivseid tundeid – teenida armastust.


Vastuolulised tunded

Naine on tavaliselt alguses rinnaga toitmise tõttu lapsega tugevalt seotud. Ta võib tunda kibedust ja olla kade abikaasale, kes saab tööl edasi käia ja jätkata sealseid sotsiaalseid sidemeid, millest tema on pidanud loobuma. Tal võib olla raske nõus olla mehe sooviga tegeleda ka oma huvialadega või veeta aega kodust eemal. Paarisuhte seisukohalt on hea, kui kumbki oleks võimeline end teise olukorda panema.

Paljud emad kardavad emapuhkuse ajal kaotada oma kohta tööl ja ühiskonnas. Üks meie ühiskonna olulisi eesmärke on muuta tööelu paindlikumaks kooskõlas pereelu muutustega. Mis tahes lahenduse pere ka valiks, on tähtsaim, et kõik oleksid võimalikult rahul. Kui naine on kodus vastu tahtmist ja iga päev töölkäimist taga igatseb, pole ta kindlasti koduse emana parim. Ka unetute ööde käes vaevleva lapse isa ei ole parim töötaja ettevõttes.


Paarisuhte juurde kuulub igapäevaste tööde jagamine, paindlikkus ja
kompromissid.

Mõlema jaoks rahuldust pakkuva tööjaotuse ja askelduste juures jääb ruumi ka teisele soojade tunnete, hoolivuse ja lugupidamise ilmutamiseks. Iseäranis väikelast kasvatavas peres on päevad pilgeni täis üksteisele järgnevaid rutiinseid tegevusi ja täpsed kokkulepped nende jaotuse üle võivad parandada kogu pere heaolu. Suurepärane idee on näiteks riputada külmiku ukse külge ühiselt koostatud kodutööde loetelu, nende korralduse ja tööjaotuse. Igas peres leiavad kindlasti nii naine kui mees omad rollid ja tegevused, mida tehes nad end hästi tunnevad. Proovikiviks on õppida leppima sellega, et igaüks teeb asju omamoodi. Ärge süüdistage ega arvustage seejuures teineteist, vaid kõnelge üksnes oma tunnetest. Vältige sõnumeid stiilis: ”Miks sa alati…” või “Jälle sa…”.


Seksuaalelu lapse kasvatamise perioodil

Kuigi peale sünnitust võib seksuaalelu väheneda, saab seksuaalsust säilitada läheduse, puudutuste ja flirdi abil – hoida tunded soojana tulevasteks hetkedeks. Valmisoleku erinev rütm – üks tahab õhtul, teine hommikul – on väikelaste vanemate hulgas üsna levinud. Paljud emad ütlevad, et õhtuti väsimusest voodisse vajudes on nende mõtted kõige muu, aga mitte seksi juures. Hommikul virgena võiks aga küll. Just siis, kui mees on tööle minemas või keset päeva, kui lapsed magavad ja mees on tööl. Mitmed väikelaste isad on öelnud, et õhtuti oleks neil veel sädet intiimseks läheduseks, kui nende partner poleks nii väsinud.

Mida siis ette võtta? Neil üksikutel vabadel õhtutel on võimalik tunda end äsja armununa, jalutades tänaval, hoides üksteisel ümbert kinni. Kiiret pole kusagile. Vaadata armunult teineteisele silma. Mees näeb tõesti hea välja, mina tunnen end kauni naisena. Kallistame ja suudleme, naerame. Vastutus ja argipäev on kusagil eemal. Kodus oleme hilisööni üleval ja räägime. Armatseme, kui tahame, magame kaua, sööme rahulikult hommikust, hoiame teineteise lähedusse – ja keegi ei nõua midagi ega sega meid.

Paljud väikelaste emad arvavad, et kui paarisuhe on korras ja pakub rahuldust, siis saab ka seksuaalelu nautida. Et viimane õnnestuks, soovib naine, et kõik asjad oleks enne korda tehtud. Kraanikauss peab särama, arved peavad olema makstud ja toit valmis jne. Siin on oluline, et mees mõistaks naist.


Kust leida abi paarisuhte probleemide korral?

Kuigi paarisuhtes tuleb ette kriise, ei tähenda see veel kooselu lõppu. Isegi pärast suuri kriise võib teineteist uuesti leida. Kriisid annavad võimaluse oma paarisuhet arendada, seda tugevamaks muuta. Selleks peavad aga mõlemad osapooled seda tahtma.

Kui neile tundub, et oma jõust edasiminekuks ei piisa, tasub abi küsida väljastpoolt. Koolitatud paariterapeutide abiga saab segamatult keskenduda ja ühist paarisuhet kummagi abikaasa seisukohalt käsitleda. Seejuures ei otsita süüdlasi, vaid püütakse avardada arusaamu oma paarisuhte kohta ja leida lahendusi. Mõnikord nähakse juba paari külastuse järel uusi vaatenurki ummikusse jooksnud olukorra lahendamiseks. Paljud paarid tunnevad siiski, et vajavad rohkem visiite, enne kui suudetakse umbsõlmed lahti harutada.

Ene Raudla
Perekeskuse kliiniline psühholoog-pereterapeut, paaride nõustaja